neljapäev, 3. september 2009

Täiesti oma

Ma ei tea, mis selle koha nii eriliseks teeb. Ma ei tea, kas need on mingid maagilised õhus hõljuvad nõiarohud, kusagil metsas huikavad haldjad, kusagi merepõhjas võrgutavad vetevanad. Igal juhul tekib mul selles kohas alati see tunne, et see paik siin on täiesti oma. Eks ole mujalgi merd ja metsa, eks ole mujalgi ennast hästi tuntud, aga sellist joovastustunnet, nagu siin tunda olen saanud, pole ma kusagil mujal küll leidnud. Sellise enda koha leidmise jaoks on oluline, et oleks võimalus võrrelda, oleks midagi, mille taustal süsteemi luua. Seekordne võrdlus tõi selle paiga erilisuse eriti selgelt esile, sest sisuliselt ei oleks pidanud vahet olema neil kahel paigal, mida võrreldud sai, aga ometi oli see erinevus nii mõõtmatult suur.

Kommentaare ei ole: