Algul oli elu. Ja siis tuli uni. Tuli uni oma võimatute seoste ja variantidega. Tuli ega küsinud, kas ma teda näha tahan. Aga teha pole midagi - nüüd on ta olnud. Elul oli suur panus selles unes. Reaktsioon on muidugi ootamatu. Aju teeb huvitavaid harjutusi hoopis huvitavas suunas. Võtab aga mõtted sappa ja tekitab neist kokku midagi seesugust...
Elu järellainetus une näol. Nagu ikka võtab aega. Ei tulnud koheselt. Vajas toimunu seedimiseks aega. Aga viimaks sai ikka valmis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar