Mida rohkem inimesi kohtan ja saan teada, keda nemad tunnevad, seda enam olen veendunud, et iga eestlase ja minu vahele mahub täpselt üks inimene. Rohkem lihtsalt ei ole vaja. Vahel on huvitav isegi see, et kuigi ma väga ei uuri, kes keda tunneb ja miks, leian ennast ikka avastamas, et minu ja mõne teise inimese vahel on üks inimene. Kõige markantsem näide on üks naisterahvas, keda ma kolme ühe-inimese-ühenduse kaudu tunnen - esiteks on ta mu sõbra sõber, teiseks on ta mu sugulase sõber ja kolmandaks on ta mu ühe tuttava abikaasa õde. Pole siis midagi imestada, et Eestis kõik kõiki tunnevad ja teavad ning kogu elu siin kui peopesal on - külajutud levivad hoolimata sellest, kas oled tuntud või tundmatu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar