Mulle meeldib hooajaväline Pärnu. See on koht, kus ennast saab välja lülitada. Mis siis, et võõraid keeli kuuleb igast nurgast, ikka jääb piisavalt eraldatust, piisavalt vaba ruumi, et olla omas elemendis. Loomulikult pole veebruarikuine Pärnu teab mis paik peesitamiseks, kuid ometi tervitas suvepealinn mind mõnusa päikesepaistega.
Pärnus oli ka üht-teist uut - Jannseni kuju Rüütli tänaval, taastatud vana "Endla" teatri rõdu koos iseseisvusmanifesti tekstiga ning loomulikult romantilisuse hõngu lisav Valgre kuju juures kõlav helilooja looming.
Kultuurilise programmi juurde kuulusid kaks teatrikülastust, Pärnu Muuseumi ning Uue Kunsti Muuseumi kaemine. Teatrikülastustest kirjutaks veidi eraldi. Pärnu Muuseumis oli vaadata kolm erinevat väljapanekut - kohalik loomariik, Pärnumaa ajalugu ja Eesti Vabariigi eraldusmärgid. Kohalik loomariik tähendas Eesti metsade ja merede elanike topiseid. Pärnumaa ajalugu algas filmiülevaatega II Maailmasõja eelsest elust Pärnus - kinokaadreid jälgides jäi silma see, et tegelikult pole maailmas midagi uut - küll oli näha suvist ülerahvastatud Pärnu randa, küll esitati beatbox'i, küll toimusid tuletõrjeharjutused. Samuti oli põnev teada saada, et ka Pärnul on olnud kaitserajatised, mille piirjooni saab vallikraavi ja Tallinna värava järgi siiani aimata. Uue Kunsti Muuseumis aga oli üleval pildiseeria Ameerika teeäärsetest rajatisest - põnevad pildid andsid läbilõike erinevatest bensiinijaamadest, söögi- ning majutuskohtadest. Eriti sobiv oli selline ülevaade päevale, mil tutvustati "Eesti bussiputkade peaaegu täielikku teejuhti".
Pärnu tähendab alati merd. Nii veetsin minagi iga vähegi sobivama hetke mere ääres. Esmalt muidugi olin veidi pettunud, et praeguse pehme talve juures oli meri jäätunud. Kuid veidi järele mõelnud ning soojal päikesel ennast paitada lasknud, leidsin, et seegi on päris põnev - näha jäävälja ning jälgida, kuidas vesi jää vahelt vabadusse teed otsib. "Parim" elamus oli aga leida ennast mererannast jalutamas, kui lõikav tuul koostöös horisontaalselt sadava lörtsiga imekiiresti kõik riided läbi leotasid. Kuid inimtühi rand oli seda hirmmärga jalutuskäiku väärt!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar