Eelmisel nädalal tegin linnas aega parajaks ning loomulikult leidsin sobivaimaks paigaks kella surnuks lüüa antikvariaadi. See on koht, kuhu võibki ennast unustada, sest vanade raamatute seast leiab ikka selliseid, mida endagi raamaturiiulil näha soovin. Seekord oli mul ikka väga palju õnne, sest sain endale sõna otseses mõttes rõõmustada James Krüss'i raamatu "Timm Thaler ehk müüdud naer".
Raamatukogus käies haaran mõnikord ikka kaasa mõne teose lasteraamatute osakonnast. Neid on mõnus lugeda ja sageli tunduvad need raamatud mulle justkui rohkem sobivat - oma naiivsuse, selguse ja lihtsusega. Täpselt samamoodi sattus paar aastat tagasi väljavalitud raamatute hulka just seesama Timm Thaler'i lugu.
Lootus seda raamatut endale saada oli mul imeväike, sest teadsin, et tiraažid on läbi müüdud ja nüüd siis juhtus sedasi, et piisava ajavaruga jõudsin riiulilt selle raamatu üles leida ning endaga kaasa haarata.
Selle raamatu sisse on kokku pandud paljugi, mis selles elus minu jaoks oluline on. Lugu poisist, kes müüb oma naeru maha, sest kitsikus on käes. Kuid pikki aastaid peab ta vaeva nägema, et oma naeru tagasi saada - ilma naeruta elades avastab ta, et see elu on vähem väärt, kui kõik maailma rikkused. Loomulikult õnneliku lõpuga lugu, mis seekordsel lugemiselgi pisarad silma võttis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar