Viimastel aegadel on mul tekkinud probleemid oma nimega. See tähendab, et kuidagi on niimoodi, et kuigi tahaksin ikka olla lihtsalt Juli (analoogselt lihtsalt Mariale), kutsutakse mind üha enam Juliaks. Minu jaoks on mu "ametlik" nimi kuidagi hästi formaalne ja mõnikord "kergemas" suhtlusringis tekib minus väike tõrge, kui sedasi mu poole pöördutakse (ilmselt see on kuskilt lapsepõlvest sisse jäänud - olete ju märganud, et kui vanemad lastega riielda soovivad, siis pöörduvad nad laste poole korrektse nimega, mitte igapäevases käibes oleva hüüd- või hellitusnimega). Suhteliselt kummaline asi toimus aga täna hommikul - tutvusin uue inimesega ja ütlesin, et mu nimi on Juli, kuid mingi aja pärast ta nimetas mind Juliaks. Kust ta selle võttis? Kas on mulle see nimi nüüd juba otsa ette märgitud?
Eks selle dilemma eest pole kusagile pääsu (kui ma just nimevahetust läbi ei vii), kuid praegu lihtsalt tekkisid sellised mõtted mu peas.
PS Või ehk ma ise tahan oma õige nime sisse kasvada, et olla oma hauakivi teksti vääriline, kuigi sellest jääb mul jälle üks täht puudu (seda siis kirjapildis, sest kuulates minu kõrv küll erinevust ei taba)?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar