Kui inimesel on mingid unistused, siis kunagi ei tea, millal need lõpuks täide lähevad. Lihtsalt, kui jaksad, tuleb õige aeg ära oodata ja siis unistus täitubki. Nii sai sellel nädalal reaalsuseks minu juba lapsepõlvest pärit unistus - käia tennisetrennis. Kuigi olen trenni teinud ja ka suhteliselt edukalt igasuguste spordialadega tegelenud, on mu süda ikka kuulunud tennisele. Kujutate siis ehk isegi ette seda tunnet, mis mind valdab, kui nüüd regulaarselt platsile palli taga ajama saan minna (viimasest trennist läks küll pool aia taha, sest oli ju vaja naaberväljakul mängivat ammust silmarõõmu kaeda - vana arm ei roosteta ;-)).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar