Selleks, et emotsioonitult elust läbi astuda ja oma turvalises kestas edasi kulgeda, olen endale külge hankinud immuunsuse - lihtsalt õppinud ignoreerima enda ümber neid inimesi, kellelt midagi head oodata pole (ehk siis andke andeks, kui eelduslikult tõrjun endast seetõttu eemale ka häid inimesi, kuid elukogemus on mind kahjuks sedasi õpetanud). Vahel aga juhtub ikka nii, et üldise immuunsuse sees tekib mõni inimene, kes murrab ennast sellest kaitsemüürist läbi. Kas teeb ta seda oma hea sõnaga, oma hea mõttega või muul moel, igal juhul kaob immuunsus teatud inimeste vastu hetkega. Siis aga, kui kaitsekest lõhutud on, ei oska ma olla "normaalne" - kestast läbitungimine tähendab mulle nii palju, et olen sellise asjaga hakkama saanud inimesest täiesti vaimustuses. Vabandust, et siis oma immuunsust kaotades kaotan ka "terve mõistuse" ja tahan nii väga "sissetungijale" teada anda, mida tema õnnestunud katse mulle tähendab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar