kolmapäev, 5. detsember 2007

PÖFF (vol 5)

"Dasepo vallatud tüdrukud"

Alustama peaks ehk sellest, et minu arvates oleks filmi pealkiri olema veidi laiendatud - vallatute tüdrukutega asi ju ainult ei piirdunud, selles filmi peategelasteks olid ka poisid.

Naivistlik lähenemine, karaoke, võlumaailma piirid, eredad värvid - nii võiks lühidalt kokku võtta filmi. Sündmuskohaks siis üks keskkool ning noored selles koolis. Kõik juba varakult täiskasvanuks saanud, kõik omavahel voodit jaganud. Eesmärgiks vabadus ja lõbujanu. Rõõmu rikkujaks on koolidirektori sisse pugenud proua, kes soovib draakoniks saada ja selleks peab 1000 heategu tegema. Oma heategudeks on ta valinud kohaliku kooli noorte neidude süütuse taastamise ning nende mõtete õppimise peale viimise. Kui aga direktori käe alt veel läbikäimata noored avastavad, mis teoksil, algatavad nad üldise protestimarsi ning peale ponnistusi saavad prouast jagu.

Samas aga on räägib see film loo armastusest ning selle vingerpussidest. Nii armub üks noormees kaunisse neidu, kuid peagi selgub, et tegemist on hermafrodiidiga. Üks neiu aga armub vahetusõpilasse, kes võib olla tema vend - kunagi ammu on neiu ema andnud oma poja lapsendamiseks välismaale ning poiss vastab täpselt sellisele kirjeldusele.

Lisaks jookseb veel taustal teinegi teema - üks neiu püüab meeleheitlikult pääseda vaesuse küüsist (vaesus on väikese nukuna tal kogu aeg seljas) ning võlgadest, mille ta ema tekitanud on. Selleks, et kuidagigi rahaliselt toime tulla, on ta valmis oma keha müüma. Kuid samas selgub, et inimesed, kes tema teenuseid ostavad, ei soovigi füüsilist lähedust, vaid neile on hoopis vaja kaaslast. Nii leiab neiu ennast telekamängu mängimas ning ümberriietumisstseenides osalemas.

"Yella"

Võin teile rääkida loo. See lugu on sellest, kuidas on kaks valikut. Esimese valiku puhul on lugu lihtne ja selge - eksabikaasa sõidab selle asemel, et mind jaama rongile viia, autoga sillalt alla ning me mõlemad sureme.

Teine variant hõlmab sedasama sillalt allasõitmist, kuid seekord jään mina elama. Kas ka minu endine mees elama jääb, selles pole ma kindel (küll aga käib tema vaim mul edaspidi pidevalt külas). Ma jõuan rongile ja niimoodi vastu oma uuele lootusrikkale tulevikule. Lootust jätkub aga lühikeseks ajaks, sest tuleb välja, et inimesel, kes mind tööle võttis, on keelatud selles firmas töötada. Nii ma siis elan hotellis, mille eest olen pikalt ette maksnud, ilma tööta ja lihtsalt aega surnuks lüües.

Siis astub minu ellu ootamatu tutvus - satun ühe samas hotellis elava mehega jutuotsale ning kui selgub, et olen raamatupidaja, võtab ta mind endaga läbirääkimistele kaasa. Läbirääkimiste teemaks on firmade auditid ning nendest firmadest parema mulje jätmine. Selleks, et tõde varjata, võtame firmadelt altkäemaksu, loomulikult endale. Kuna mees, kellega koos neil läbirääkimistel käin, räägib oma unistusest, mille jaoks ta raha kogub, siis otsustan ühel järjekordsel läbirääkimisel teha omapoolse lükke ning astun sisse ühe firmaomaniku koju ja püüan teda veenda vajalikku raha andma. Ma ei hooli sellest, et ta väidab, et tal pole nõutud raha.

Kui järgmisel päeval peaks sama mees läbirääkimiste laua taha ilmuma, siis teda seal pole. Lähen teda koju otsima ja tuleb välja, et ta on ennast ära uputanud. Siis alles taipan, et olen liiga kaugele läinud.

Seega on kaks varianti - kas ise surra või elada ning põhjustada kellegi teise surm.

"Tühjad pudelid"

Minu jaoks siiani PÖFFi parim film - sügavalt positiivne ja armas. Lugu siis ühest vanemast härrasmehest, kes on koolis õpetaja ning ei suuda enam enda käitumist kontrollida. Enda vastu aus olles, otsustab ta, et on aeg õpetajaametist lahkuda.

Kuid ega siis sellega veel töö tegemine lõppenud ole. Ta otsib endale kiiresti uue töö, asudes tööle rattakullerina. Töö on raske ja nõuab kiiret otsustamist, kuid ta saab sellega hakkama. Kuni ühel päeval libedatel Praha tänavatel mäest alla tulles püüab ta ühe auto eest ära saada ning lõpetab läbi aia lennates murtud jalaluuga.

Selline õnnetus sunnib teda kulleriametist lahkuma, kuid siiski on mehel rahutu hing, mis nõuab ühe uusi väljakutseid. Vaevalt jalaluumurrust paranenuna leiab ta tööd kohaliku poe taarapunktis.

See töö talle istub - saab inimestega suhelda, nendega rõõme ja muresid jagada. Lisaks leiab ta veel aega kosja sobitamiseks - nii suudab ta leida uue naise oma kolleegile, kes suurt midagi ei räägi ning on üldiselt väga tõre, samuti suudab ta luua armupaari oma tütrest (kes parajasti on lahku läinud oma mehest) ja endisest kolleegist, kes ilmselgelt teineteisele meeldivad.

Kurvaks muutub aga vana mehe meel, kui selgub, et taarapunkti tahetakse asendada taaraautomaadiga. Oma võitluses kasutab ta vahendina nii automaadi paberite ärakaotamist kui ka selle paigaldajate ärasaatmist, kuid siiski saabub kurb päev, kui ta tööle tulles leiab eest automaadi. Vaatamata kõigele pakutakse talle tööd selle automaadi juures, kuid mees ütleb, et see töö teda õnnelikuks ei tee ja seetõttu ta loobub.

Kõige selle taustal on mehel jahenenud suhted oma abikaasaga, kellega nad harjumust külg-külje kõrval elavad, kuigi mehel on armuke ning tema öised unenäod räägivad hoopis noorematest unistamisest (stseenid toimuvad kõik rongivagunis).

Kuid saabub nende 40. pulma-aastapäev ning mees valmistab oma naisele üllatuse. Üllatuse juurde peaks bussiga sõitma, kuid siis tuleb välja, et tütar on vanematele transpordi organiseerinud. Loomulikult on suur üllatus, kui autojuhiks osutub mehe kolleeg koolist, kes ei suuda oma üllatust alla suruda. Esmalt püüavad nad muljet jätta, et ei tunne üksteist, kuid siiski räägivad nad endid peagi sisse. Siinkohal pannakse siis tütre ja noormehe armastus proovile, mis purunemisohule vaatamata suudab peagi leppimiseni jõuda.

Kogu draama käigus on aga jõutud üllatuseni. Selleks on õhupallisõit. Juhtub sedasi, et vaid pulma-aastapäeva tähistajad õhupalli jäävad ning minema triivivad. Esmalt on naine maruvihane, kuid viimaks leiavad aastatega teineteisest kaugenenud inimesed taas teineteist ning naudivad õhupallilendu.

Filmi lõpetab stseeniga rongist, kus siis nüüd mees vagunisaatjana töötab. Esmalt käib ta läbi kupeest, kus on tema naine ja nad näivad õnnelikud koos. Tööd jätkates tõmmatakse mees aga ühe veetleva naisekäe poolt ühte kupeesse.

Kommentaare ei ole: