Nagu pealkiri juba ütleb, räägib film lõksust. Sellest, kuidas inimene võib sattuda täiesti ootamatult olukorda, millesarnast poleks ta eladeski oodanud ja mis siis sellest kõigest välja tuleb.
Elas üks tavaline perekond (isa, ema ja laps), kellel oli õnnelik elu. Nad said omadega hästi hakkama - tegid tööd, armastasid üksteist ja elu oli suurepärane. Seda kuni hetkeni, mil perepojal avastati südamelihase nõrkus, mis vajas operatsiooni. Kuid operatsiooni ei saanud teha kohalikus haiglas ja selle eest ei tahtnud maksta riik. Operatsiooni oli nõus läbi viima Berliinis asuv haigla, kuid see oleks maksma läinud 26 000 eurot.
Kui see kõik selgeks saab, hakkavad isa-ema rahaotsingud. Alates sellest, et minnakse panka laenu küsima (filmi kõige koomilisem stseen, kui isa kurdab oma rasket saatust ning selle peale pangatöötaja naeratab ja isa küsib, et mis siin naerda on ning selle peale vastab pangatöötaja, et nad peavad naeratama kliendiga suheldes, muidu ootab vallandamine) ning lõpetades sellega, et otsitakse abi ajalehekuulutuste kaudu.
Siis aga heliseb telefon - helistaja palub kokkusaamist pereisaga. Kohtumise käigus selgub, et helistaja on valmis aitama, kuid selle eest peaks isa tapma ühe mehe. Loomulikult keeldub isa, kuid siiski lähevad asjad nii, et kuidagi satub tema kätte püstol ning pilt mehest, kelle ta tapma peaks.
Loomulikult pole valik siiani tavalist ja korralikku elu elanud inimese jaoks kerge. Nii siis lähebki isa vaatama, kes on see mees, kelle ta tapma peab. Selgub, et meheks on tema poja kooli- ning mängukaaslase isa. Isa helistab tapmise tellijale ning ütleb, et ta ei saa seda teha.
Samal ajal aga tekib pojal uus krambihoog ning ema, kellele jääb mulje, et isa pole üldse südamega asja juures, sõimab oma meest ning nii eemalduvad nad üksteisest.
Viimaks ei suuda isa enam survele vastu panna ja viib palgamõrva läbi. Kõik läheb hästi ning ainsaks probleemiks on see, et tellija ei maksa raha ära. Samuti vaevavad isa süümepiinad, mis aina suurenevad. Kulminatsioon saabub sellega, kui ta näeb oma poja kooli- ja mängukaaslast koos emaga pargis jalutamas ning viimane vajub kokku. Haiglas peab isa olema tunnistajaks sellele, et talle räägitakse palgamõrvast ja selle läbiviijast. Et vähegi hingerahu saada, läheb mees politseisse ja tunnistab oma mõrva üles, kuid sealt saadetakse ta minema, sest keegi ei usu, et ta selle mõrva toime on pannud.
Edasi lähevad aga sündmused suisa ootamatut teed - tapetud mehe naine pakub isale vajalikku raha, kuid viimane keeldub. Samas aga teeb naine anonüümse annetuse pangakontole, kuhu abistamisraha kanda paluti.
Nüüd ei jää isal muud üle, kui oma naisele kõik üles tunnistada ning saata naine ja poeg operatsioonile. Endal tal on aga vaja võlg tasuda - selleks läheb ta tapetud mehe abikaasa juurde ja räägib kogu loo ära. Film lõpeb sellega, et poeg saab operatsiooni tehtud ning kõik on hästi, kuid ta on oma isast ilma, sest viimane tapetakse "võla" katteks ära.
"Lask"
Juhus on selle asja nimi, mis meid siin elus juhib. Ühe noore naisterahva elu on mõttetuks muutunud, miski ei suju hästi - armuelu on lörris, läbisaamine isaga halb, tööl peab ületunde tegema.
Kuna ta on tegelenud laskmisega ja püss on tal omast käest võtta, otsustab ta selle abil oma elu lõpetada. Mõeldud, tehtud. Otsib kõrvalise koha ja ongi ennast juba valmis seadmas, kui kuuleb lasteekskursiooni metsas jalutamas. Kaks poissi jäävad talle iseäranis silma - üks neist loobib linde kividega ja teine püüab teda takistada. Poisid lahkuvad juba kaugusesse, kuid on peagi tagasi. Just hetkel, kui naine on endal püstoli lõua alla seadnud ja valmis oma elu lõpetama, kuuleb ta, kuidas üks poiss teist püüab lindu kiviga viskamast tagasi hoida.
Kõik toimub välkkiirelt - naine võtab püssi, suunab selle poisi poole ning tulistab. Poiss karjatab, langeb maha ja kohe tekib paanika. Kiiresti tuuakse kohale kiirabi ning poiss viiakse haiglasse. Naine, kes on samas haiglas õena tööl, tormab, oma teost vapustatuna, poisi järel haiglasse ning seisab masendatuna ooteruumis.
Edasine film räägib juba naise sisemistest piinadest, sest teda pannakse hoolitsema haavatasaanud poisi eest. Poiss on kiuslik ja kuri, kuid siiski sõbruneb ta viimaks naisega. Muidugi satub see siiras ja hooliv sõprus kahtluse alla, kui poiss viimaks kogemata teada saab, et naine ongi tema tulistaja. Kuid kui naine ära räägib, et ta läheb politseisse oma lugu üles tunnistama ja et poiss tegelikult on sellega tema elu päästnud on, et tookord juhtus valel ajal vales kohas olema, on poisi silmis näha andestust ning ta annab mõista, et naine ei pea politseisse minema.
Film lõpeb õnneliku naise naeratusega, kes on laskmise üles tunnistanud ja juhatab politseinikele kätte püssi, millest lask tuli.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar