Kui olen sattunud põnevat raamatut lugema ja selle lõpuni on jäänud veel mõnekümned leheküljed ning õhtu kipub juba hiliseks minema, leian ennast võitlemas une ja uudishimu piiril - kuidagi ei raatsi raamatut lõpuni lugemata jätta, samas aga tikub uni silma nii rängalt, et laud on jube rasked ja uneliiv ei lase pilgul enam selgeks jääda. Sellise võitluse võidab enamasti uudishimu ja kui siis raamatu lõpplahendus on selgunud ning tagumine kaas sisu järel sulgunud, hakkavad peas keerlema raamatuga seotud mõtted ning uinumisega tekib raskusi, sest erutusest muutuvad meeled erksaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar