Sattusin täna lugema artiklit, kus ajakirjanik oli Tallinn-Tartu maanteel teinud eksperimenti, püüdes sõita suurima lubatud sõidukiirusega. Õnneks suutis ta selle katse edukalt lõpuni viia, kuigi teravaid elamusi koges ta eksperimendi käigus mitmeid.
Samuti lugesin artikli juures olnud kommentaare - peamiselt olid need teemal, kuidas liikluseeskirju järgiv inimene on teistel jalus ja kuidas tema pärast tekivad liiklusohtlikud olukorrad, sest temast (so liikluseeskirja järgijast) peab ju tingimata mööda sõitma.
Mina olen maanteel (samamoodi ka linnas) tavaliselt selliseks piduriks - st järgin märke ja sean oma sõidukiiruse siis selle järgi. Loomulikult tekib vahel situatsioone, kus tunnen, et enese naha (ja auto) päästmiseks pean oma seadusekuulekust reguleerima üle seaduse lubatud piiri. Kui ma sellise reguleerumisega suudan lahendada ohtliku olukorra ja kellelegi teisele ohtu ei tekita, siis on tulemus ju hea. Hinges aga loodan, et selliseid olukordi vähem esineks.
Kui enamasti ei lase ma ennast häirida sellest, mis ümberringi toimub - st kui on olemas neid, kes on valmis riskima ega hooli sellest, et ilma närve raiskamata ühest kohast teise suuda sõita - siis vahel teeb ikka närvi mustaks küll, kui hoolimatud on inimesed. Aga peamine on kulgeda autoga rahulikult lubatu piires ning mitte lasta ennast kaasa kiskuda üldiselt võidusõitmisest.
Vaprat vastupidamist teilegi igapäevases liikluskeerises!
2 kommentaari:
mis artiklit sa lugesid?
autokoolis on ütlemine, et reeglid on neile kes neid tunnevad.
Seega kuidas need inimesed, kes kihutavad üldse load on saanud???
Jah, kirjutamise ajal mõtlesin, et peaksin ka lingi lisama - artikkel ise leitav siit.
Kui aga vaadata-kuulata uudiseid, siis jääb mulje, et enamus liiklejaid (ja just probleemitekitajaid) ongi lubadeta ja sageli joobes ka veel lisaks sellele.
Ehk siis kehtib ütlus, et ega load sõida.
Postita kommentaar