Filme liigitatakse ikka selle järgi, milline on nende sisu - kas on tegemist märuli või õudusfilmiga, kas ootab ees komöödia või melodraama. Minu kogemuse põhjal on kõige raskemini defineeritav komöödiafilm - sõna "defineeritav" pole siinkohal päris õige, pigem peaks kasutama sõna "tunnetatav". Probleem seisneb selles, et inimeste huumorimeel on erinev - st mis ühe jaoks on naljakas, see paneb teise õlgu kehitama või lausa kurvastama.
Üheks selliseks filmiks, mille naljadest minul aru ei õnnestunud saada, on viimati nähtud "Ettekandja". Nädalavahetuse meelelahutuseks sai valitud film, mille juures erilist mõttetööd arendama ei peaks. Linateos oli vaadatav, kuid komöödiast oli asi minu arvates väga kaugel - kuidas saab naljakaks pidada seda, kui üks inimene terroriseerib teist inimest ning sunnib teda elama vaid enda poolt soovitud kava järgi, vürtsitades arvukat vaimset vägivalda füüsilise vägivalla vahepaladega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar