esmaspäev, 20. september 2010

Ühest ideest

Teadsin kunagi, et inimestel on unistused. Teadsin, et mõned inimesed teevad oma unistused teoks. Sain teada, et inimestel ongi plaanis oma unistused teoks teha. Minu esimene reaktsioon oli loomulikult pooldav - tore, kui inimeste unistused teoks saavad. Eks ma olen siiani selle asja poolt, sest ma usun, et igaüks peab tegema seda, mida ta tunneb, et tema süda tal teha käsib.

Aega on sellest esmakordsest teadasaamisest mööda läinud juba üsna pikalt ja aina imelikumaks muutub see idee realiseerumine. Kui algul oli tegemist helesinise unistuse teokstegemisega, siis nüüd on sellest saanud midagi karmi reaalsusega vastamisi seismise laadset, kus iga edasine samm tundub viivat kaugemale esialgsest ideest ja seeläbi tundub kogu asi kuidagi kummaliseks keeravat. Minu jaoks pakub iga uus päev ja iga uus teada saadud fakt aina suuremat hämmeldust.

Kuid kõige selle juures hoian siiski pöialt, et unistus tõeks saaks...

2 kommentaari:

viive ütles ...

Nokk lahti, saba kinni, saba lahti, nokk kinni.
Aga mulle meeldib mu mõte, et mis sinna taeva minna, kui kellad on kaelas.

J ütles ...

See on tõesti väärt mõte. Aga ju siis ikka muudmoodi ei oska - harjumuse jõud on väga suur...