Kas olete tähele pannud, et enam polegi õhtud nii pimedad. Tean, et selles on oma osa lumel, mis tänahommikuste märkide järgi nüüd küll sulama hakkab, kuid siiski on see teade sellest, et kevad pole enam mägede taga ja loomulikult ka sellest, et kõige pimedam aeg on siis selleks korraks möödas.
See kõik teeb ainult rõõmu. Ma ei tea, kuidas teiega on, aga minus tekitab see pimeduse aeg veidi hirmu. Hirmu põhjust ma otsida ei oska, aga ehk on see seotud kuidagi mõttega, et pimeduse käes ei suuda ehk leida positiivsust, optimismi näha. Kuigi tean, et kõik sõltub enda meeleolust ning headest inimestest ümberringi, siis ikkagi vahel tekivad ju kahtlevad hetked.
Aga mis sellest enam - valgus on pimeduse üle võidu saavutanud ja kuigi talverõõmud on mul veel nautimata (kelgule peab ju ikka saama), ootan siiski kevadet. Valgus on esimene kinnitus sellele, et see aeg pole enam kaugel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar