Kui mingi raamat või film mind kaasa haarab, leian ennast sisemise põlemise faasist. Astun justkui sündmuste keskele ning elan nii õhinaga toimuvale kaasa, et märkamatult leiangi ennast keerlemas kujutatud olukorra seest. Selline sisemine põlemine tähendab muidugi ka seda, et sisu jõuab paremini kohale, jätab sügavama jälje. Hea on aeg-ajalt leida seesmiselt hõõgvele puhuvaid tegureid ja minna leegitseva tulena kaasa sündmustejadaga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar