Leidsin ennast nägemas seda, mida tegelikult ei olnud. Tegelikult leidsin ennast pigem ette kujutamas seda, mida ma juhtuvat tahtsin. Ja siis leidsin ennast mõtlemas selle peale, et kui ma juba suudan midagi endale nii elavalt ette kujutada, kas siis see asi ka tõeks peab saama? Ikka mängin ma mõttemänge, ikka on olemas asju, mille tõekssaamist ma loodan, kuid seekord ette kujutatu oli nii tõeline, et ilmselt näitab see, milleks ma valmis olen ja millises suunas liikuda tahan.
Kujutlusvõimet peab olema (ja kujutlusvõimele peab tiivad andma), ilma selleta ei saa, kuid siiski tahan ma, et mõned asjad vaid väljamõeldisteks ei jääks, vaid ka ikka reaalses elus aset leiaksid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar