Vabandan, et eile ei jõudnud kõiki oma mõtteid ja tundeid kirja panna, aga merehaigeks ma jääda ei soovinud ja nii olin sunnitud kirjutamise katkestama. Siiski mõtlesin, et peaksin ka ülejäänust kirjutama.
Üks asi, mis teeb minu jaoks Jassi Zahharovi esinemised nauditavaks, on see, kuidas ta ise laulude esitamisest vaimustusse satub ja seeläbi endast veelgi rohkem annab. Tõeliselt hea on kõrvalt vaadata, millist rõõmu talle pakub esinemine ja inimestele hea tuju loomine.
Kontsert meeldis mulle ka seetõttu, et seekordne kontsert toimus ilma kohalike vaimulike vahelesegamiseta ja nii võiski nautida ainult muusikat.
See oli ka minu esimene Kaarli kiriku külastus ja emotsioon on selline, et kirik on seest suurem, kui ta väljast paistab. Ilmselt on eksitavaks olnud see, et ma olen arvanud, et seal on pealööv ning küljed siis kas sammastega eraldatud või ruumidega täidetud, kuid näha kirikut, mis seisabki (ladina) risti kujuliselt vaid seinte najal, see oli midagi vapustavat. Küll ikka vanal ajal osati ehitada maju, mis tekitavad tunde, et oled vaid üks pisike putukas - ilmselt oli see ka omaette eesmärk ja minu arvates on see eesmärk suurepäraselt saavutatud. Samas aga annab imetleda seda, kuidas suured kivid on omavahel sedasi kokku seatud, et nad raskusi kannavad ja niimoodi juba sajandeid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar