Ühel hetkel, igal rännakul või reisil, tekib minu sees see tunne. See tunne, et just see on minu keskkond, see on element, kus tunnen ennast hästi. Mis see SEE siis on? Ja millest saab alguse äratundmine?
SEE on liikumine, teelolemine, vahel sihitult hulkumine, vahel jälle täiesti selge sihi poole kulgemine. Ikka seljakott seljas, püksisääred üles keeratud ja välimus veidi räsitud. Need on hetked, millal tunnen ära, et olen omas elemendis. Ikka midagi uut avastamas, järjekordseid vahemaid kindlal sammul mõõtmas.
Kummaline on selle juures vaid see, et kui pikemaks ajaks saab ühe koha peale jäädud, kipub oma element ära ununema ning meeldetuletamiseks on vaja taaskord rännutee jalge alla võtta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar