Kummaline on ikka inimene. Võiks ju arvata, et inimese sees on hoolimist kõige vastu. Aga nii pole see üldsegi mitte. Ikka kipub olema nii, et millestki või kellestki hoolid enam kui millestki või kellestki teisest. Kust tekkivad need tunded ja vajadused? Millised on need kriteeriumid, mille alusel valib inimene välja, kellest või millest hoolida?
Sellised mõtted leidsin oma peas ringlemas, kui tegelesin tulevaste asjade peale mõtlemisega ja mineviku analüüsimisega. Ühest küljest leidsin, et ma ei hooli suurt mingitest tulevikus toimuvatest asjadest. Teisest küljest leidsin ennast arutlemas, miks mulle läheb korda just mõne konkreetse inimese käekäik, kui jätan samas täiesti märkmata mõne teise inimese elu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar