Sattusin reedel hetkemeeleolu ajel üle aastate punkkontserdile. Mõtlesin, et võiks ju vanu aegu meelde tuletada ning ikka "päris" punki ka kuulata. Ütleme nii, et katse õnnestus ja üllataval kombel hakkas punk minuga kõnelema. Jah, tean, mu viimased muusikalised kuulamised on samuti lahterdatud pungi hulka, kuid siiski on nad alguse saanud kusagilt mujalt ja millegi muu läbi pungiks muutunud. Reede aga oli puhas punk ja mulle täiesti meeldis. Pungi kõne oli päris mõistetav ja nii sai minugi tukk lendama. Lisaks muusikale meeldis mulle seltskond - kõik kenasti "konditsioonis", aga siiski iseendast rõõmu tundvad, üksteisega arvestavad ja üksteisest hoolivad - kui keegi juhtus üldise möllamise sees pikali kukkuma, aidati ta kohe kiiresti püsti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar