Kas Sul on ka vahel sedasi, et isekeskis mingite asjade üle mõtteid mõlgutades leiad, et seda või teist asja peaks ühe või teise inimese käest küsima? Või siis tuleb mingil hetkel kellegi peale mõeldes pähe, et kui ma seda või teist inimest näen, siis ütlen talle kindlasti seda.
Kui aga jõuab kätte aeg, mil vajaliku inimesega kokku saad, kujuneb vestlus selliseks, et lähevad meelest ära kõik need küsimata küsimused, ununevad kõik ütlemata mõtted. Mõnusas vestlusringis räägid nii maast kui ilmast ja alles pärastpoole, kui juba meenutama asud, millest räägitud sai, taipad, et need "pakitsevad" teadmis- ja teadaandmisvajadused jäidki rahuldamata.
Eks siis järgmise korrani (kuue aasta pärast, kui on õnne)!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar