Tõsiasi, et ilm on soojaks läinud, tekitab minus vastupandamatut soovi õhku katsuda. Seda ei oska ma öelda, miks mul selline soov tekib, kuid kuidagi taltsutada ma ennast ka ei oska. Ja nii käingi õues ringi ja sõna otses mõttes katsun õhku - haaran õhku käega ja proovin, kas on ikka mõnus. Endalegi üllatuseks avastan, et väljas leiduv mahe kevadõhk puudutab õrnalt vastu nahka ja tekitab pehmet ning silitavat tunnet.
Ma tean küll, mida te mõtlete - et mulle on märtsipäike pähe hakanud (võib-olla see ongi nii, aga häbeneda pole midagi, sest kevad ongi selline natuke segamini olemise aeg)!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar