Loen siin praegu oma peagi trükki minevaid luuletusi (iseendale antud lubadusi võiks ju ometi mõnikord ka pidada) ja mõtlen, et küll ma olen ikka tubli ja küll ma ikka kirjutan hästi. Kõige naljakam on muidugi see, et kellele siis veel peaksid need asjad meeldima, kui mitte mulle endale? Aga eneseimetlemine on ikka väga magus teema - tunned, kuidas kõrvad liiguvad ja heameelelained Su seest läbi lähevad. Siiski ei tohi ennast sellistest tunnetest väga joovastada lasta, sest optimistlikult öeldes saabub varsti jälle hetk, mil endaga kohe täiesti rahulolematu olla!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar