Suutsin silmanurgast ära fikseerida tuttava kuju. Ja siis vaatasin, et kas ma nägin õigesti. Ja siis, kui vaatasin, nägin veel ühte tuttavat kuju. Kui oleks ajaratast tagasi keeratud kuskil kahe aasta jagu, siis oleks see vaatepilt mulle reaalsena tundunud. Praegusel hetkel aga tundus selline kooslus minu jaoks kummaline. Muidugi tekkis mul ka rikutud mõtteid - et kui üks ja teine ja sedasi koos ja sellisel kellaajal sellises kohas, siis peab ju midagi juhtunud olema. Teades taustsüsteemi lootsin ma siiski, et see niimoodi pole. Aga, mine tea, elu teeb ikka oma vigureid ja keegi ei tea kunagi, mis järgmisel hetkel juhtuda võib.
Selline vaatepilt aga pani mind mõtlema, et mõnikord võiks märkamata jätta, sest tegelikult ei ole ju minu asi nähtu pealt mõttearendusi teha ja arvatavasti kõigest väga valesti aru saada. Ja nõnda arvangi, et oleks oluliselt lihtsam, kui ma poleks märganud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar