Mõnikord on nii, et tunnen ära asjad, mis on head ja ilusad. Ja kui tean ka inimest, kes nende loomise taga on, siis ikka vaatan ja imetlen ja ütlen ka oma head sõnad loojale. Kuidagi käib minu jaoks selle asja juurde ka see, et inimene ikka maksimaalselt panustab, et ta annab endast parima.
Sel kevadel sattus mu kätte ühe looja toormaterjal ja mulle tundus, et see pole nii hea, kui olla võiks, et mõned kohad on vahvad ja toredad, aga on jälle teised kohad, kus teema vajub ära. Ei saanud ma seda arvamust vaid enda teada jätta, andsin ka loojale teada. Tema vastusest tuli välja, et need kohad, mis ma välja peilinud olin, olidki olnud tema jaoks kõige raskemateks, aga ümber ta teha midagi ei plaani. Eks jah, looja ja loomisega on ikka see, et enda jaoks peab asi õige olema. Looming ongi selline, aga minu jaoks oli üllatav see suhtumine, mida tabasin. Iseäranis hämmelduma pani mind see, et selle asemel, et ise luua, soovis looja kasutada kellegi teise loomingut.
Nüüd aga sain kogeda selle looja uuemat loomingut ja sain aru, et see, mida olin tunnetanud juba sellekevadise loomingu juures, on nüüd siis tõesti selline suund. See, mida on püütud vältida, on nüüd siis käes. See, mis on olnud oluline, on nüüd täiesti olematu. Ma tõesti loodan, et see on praegu vaid hetkeline kõrvalekalle, et teada-tuntud headus ja kvaliteet taastub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar