Ma olen seda ikka teadnud, seda, et inimesed mind vaatavad. Sellega olen ma harjunud, nõnda palju, kui seesuguse asjaga võib üldse harjuda. Pigem ei pane ma seda enam tähele, lasen sellel olla - kui tahavad, las nad siis vaatavad, mina toimetan omi asju nõnda, nagu ma soovin.
Eile aga sain ma olla päeva täht, vaatamata sellele, et mu kõrval oli inimene, kes ilmselgelt oli rohkem tähe moodi, kui mina, vaatamata sellele, et oli neid, kes tegelikult särasid ja tähestaatusesse oluliselt paremini passiksid, aga hämmastaval kombel tabasin ennast "välklampide" valgel, sest nii ühelt kui teiselt poolt märkasin inimesi, kes minu toimetamisi oma mobiiltelefonidega jäädvustasid.
Täiesti kummastav, täiesti hämmastav...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar