Lugesin ühenduse "Isade eest" juhtide intervjuusid lehtedest ja leidsin, et ma olen isade poolt. Põhjuseks pole siinkohal mitte nende väljaütlemised, vaid pigem minu enda kogemused isadega kokkupuutumisel. Nõnda tean päris mitut isa, kes on oma lapsi mingil eluperioodil üksi kasvatanud ja sellega suurepäraselt hakkama saanud. Samuti tean päris mitut isa, kes on oma lapse kasvatamisel aktiivselt osalenud ja lapsega aktiivselt tegelenud, samal ajal kui lapse emal on hoopis teised mõtted peas olnud. Lisaks muidugi need tänapäevased isad, kes on isad selle sõna kõige paremas tähenduses - nad on oma tööelus tegusad ja toimekad, aga leiavad selle kõrvalt aega ja võimalust perega aega mööda saata, ühiseid üritusi ette võtta.
Head isadepäeva!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar