Nüüd siis on see aeg viimaks käes. Jaan Tätte on alustanud oma sellesuvist tuuritamist koos Udupasunaga. Ma ei mallanud kauem oodata ja nõnda seadsin ennast Türi kontserdile minema.
Läksin, olin, sain osa, mõnulesin, nautisin. Ja tundsin ennast erilisena, sest olin olnud ühe pajatatud loo tekkimise juures (iseäranis kõnekas oli see, kui räägiti viimases reas istunud vanematest härrasmeestest, siis mulle tulid silma ette hoopis eelviimases reas suhteliselt arusaamatute nägudega konutanud võõramaalased - jälle seesama efekt, et mida keegi parajasti tähele pani või mismoodi mõni asi kuskilt veidi teise külje alt paistis).
Loomulikult rõõmustasin plaadi ka - väga hea on! Aga varsti sean ennast jälle kontserti kuulama, sest arvata on, et läheb paremaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar