Ma ei ole nõus, vähemalt mingi osaga. Aga mis siis sellest? Keda minu arvamus huvitab? Eks ma ikka ise pean selle arvamusega elama ja hakkama saama. Kui tuleb võimalus, eks ma siis ütlen oma arvamuse välja ka.
Ma lihtsalt olen teist meelt. Mina oleks teinud teistmoodi. Ma lihtsalt tean, kuidas on minu jaoks paremini. Ma olen seda kogenud ja seepärast olen ma teist meelt, st ei ole lõpuni nõus sellega, mis valmis tehti.
Tean, et valmistamisprotsess oli pikk ja vaevaline. Ja valmis sai see asi ju viimaks. Ma peaksin selle üle ülimalt õnnelik olema, olgu see tulemus siis missugune tahes. Olengi, loomulikult olen.
Aga hinges on see tunne, et see pole ikka päris õige asi, mis valmis sai. Millest siis huvitav puudu jäi, et tulemus nüüd säärane on? Kas tegi pealepressiv aeg lihtsalt oma töö?
Kuid hea külje leidsin asja juurest ka - suund on täpselt sedapidi, nagu olema peab. Ikka reaalsete kohtumiste suunas. Ja see on hea!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar