Kuidas saab olla nii, et täiesti normaalsed asjad lähevad lõpuks nii ebareaalseteks asjadeks kätte, et kuidagi ei suuda ära imestada, kui jabur võib elu olla. Oled justkui teises reaalsuses, sest Sa ei puutu kuidagi kokku sellega, mis ümberringi toimub. Vähemalt suurema osaga sellest, mis toimub. Kuidas saaksidki pühendada oma tähelepanu muule, kui mingi osa toimuvast haarab Su jäägitult endasse. Ei tea, kas on võimalik, et kuskil on olemas ka tegelik elu? Huvitav, kuidas see küll välja näeb? Teises reaalsuses viibides ei tea tegelikust elust küll mitte midagi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar