Mul on üks kirg ja seetõttu sattusin ühel päeval mõtlema, et miks ma tegelen selle kirega vaid hobi korras. Arutlesin omaette ja jõudsin järeldusele, et selleks, et kirge säilitada, on mulle vajalik vabadus. Sellega pean silmas seda, et asjaga formaalselt tegutsema asudes võiksin ühest küljest kire kaotada rutiini tekkimisel. Teisest küljest aga ei sobi selle kirega kuidagi kokku mingi struktuur ja kord - mulle meeldib kiretseda iga kord just oma tahtmist mööda ja vahel ka naerda selle üle, kui kõik ei tule päris sedasi välja, nagu tahaks või sooviks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar