Elu on vahva, kui pakub võimalust piiluda teiste inimeste ellu. Nii andis elu mulle võimaluse põigata sisse käsitööliste maailma. See oli hea meeldetuletus, et tegelikult saaksime me ju ise nii paljuga hakkama, kui vaid sooviksime. Käsitööliseks olemine aga on elustiil, kutsumus. Sissepõige oli tore, kuid siiski ei mõjunud piisavalt kutsuvalt - ju ma siis olen liiga laisk. Kuid käsitöölised ise kutsusid minus esile austuse ja lugupidamise - tegusad, toimekad, loomingulised ja leidlikud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar