neljapäev, 12. märts 2009

Sisemine heitlus

Olen sisemise heitluse faasis. Ühest küljest ratsionaalsus - Sul on ju kõik need lood, peale ühe, juba olemas. Teisest küljest meeletus - aga mul ju ei ole seda raamatukest ja üks lugu puudub mul plaadi kujul samuti. Kas see on tõiesti siis täielik meeletus - vahelehe ja ühe loo pärast osta plaat? On üheainsa loo pärast ju varemgi plaate soetatud... Aga kui jätta plaat rõõmustamata, siis jätkub sisemine kriipimine. Tean, et on veel väljapääse sellest olukorrast, mis teiste inimeste abiga saaksid imelihtsalt läbitud, aga neid ma kasutada ei soovi. Nii siis vaevlengi sisemise heitluse küüsis ja millegipärast aiman, et asi lõpeb meeletu poole võiduga.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

mina mõtlesin ka, et ei osta ma mingeid plaate ja olin selles väites tõiesti kindel. siis aga saabus aeg ja nägin plaadipoe riiulil plaate mind ootamas ja ei saanud teisiti - nüüd on see plaadiriiul minu toas. ja uskumatu: muudkui täieneb. :)
see on küll tõsi, et iga plaat on justkui omaette raamat, lood on samad, aga ometi on igaühes mingid oma variatsioonid, oma nurk, mille alt lugusid jutustada. ja see jätjekord, kelle ees, taga ja keskel - see on ikka uskumatult oluline.
ja palju plaate on alati tore! ;)
v.

p.s. võidab ju see, kellel on rohkem! :D

J ütles ...

Oh, millised on need jutustused, mida plaadid räägivad. Ja nii hea on lasta silmadega üle plaadiselgade ja välja valida just see, mis antud hetkel kõige paremini sobib.

Viimase aja arvukate plaadirõõmustamiste (ja mõne kingituse) tulemusena on minu praegune plaadiriiul täis saanud - kauaoodatud, kuid siiani veel ilmumata plaadi "Härrad vahetavad piibud" jaoks enam ruumi ei ole ;-) Kui see nüüd millalgi tõesti valmis peaks saama, siis peab ta endale leidma uue paiga või välja võitlema koha olemasolevale riiulile.

Viimased rindeteated: loomulikult saavutas meeletu pool oma võidu ("Hei, Sa lisa hoogu, masinist" vastne omanik). Õnneks sai heitlus viimaks läbi!