Just äsja möllas tuul akna taga, nõudis häälekalt sisselaskmist. Kuid nüüdseks on ta vaikuseks vaibunud. Kuidagi ootamatult hääletu on olla. Aga see pole selleks korraks veel tuule viimane sõna - ta on vaid mõned viivud jõudu kogunud ja nüüd valmis otsast alustama uut võitlust akendega, mis ta teed takistavad.
Sellised päevad on parimad kõva häälega karjumiseks - tuul summutab karjed oma jõuga niikuinii ja sel moel ei satu tekitatud helid kedagi segama. Samuti mõjub tuulde hingamine puhastavalt - tuule tugevus sunnib pingutama, et õhk kopsudest välja saada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar