Oh, oleks mul vaid...

Tekkis praegu tahtmine siia kirjutada, kasutades Jaan Tätte suvise kontsertsarja pealkirja, "Kui mu süda sõnadeks saab..." Aga mõistsin, et see poleks päris õige. Mitte et see, mis ma ütlen, ei väljendaks mõtteid mu südames, aga kardan, et võin oma sõnadega kellelegi haiget teha. Vahel on sedasi, et räägid midagi, sõnad voolavad Sinust välja, ja kui oled nad lendu lasknud, taipad, et keegi pole Su sisemisi arutlusi näinud ja seetõttu võivad teised Sinust hoopistükis valesti aru saada. Kuid asjal on ka teine külg - kui juba sõnu valima hakata, siis võib mõtetest siirus kaduda. /Aga pole lugu, sest kohaliku klouni tiitli olen märkamatult juba niikuinii pälvinud./