Aastat sattus mul ootamatult avama kinokülastus. Ja filmiks juhtus olema kodumaine "Detsembrikuumus". Vaatasin filmi ja aina enam keerles mu peas mõistmine, et ajalugu kipub ikka korduma. Vaatasin ja imestasin. See kõik tundus kuidagi nii tuttav. See kõik oli see, mida olin juba varem näinud. Aastad on möödunud ja põlvkonnad on vahetunud, kuid elu on ikka samasugune. Ikka tuleb leida endas jõudu ja kindlust vajadusel jälle otsast peale hakata ning kõik lõhutu parandada.
Kui aga sisust kaugemale minna, siis jääb taaskord imetleda, kuidas Eestis osatakse filme teha. Kui meie kinodes enamasti linastuvate ameerika filmide vaatamise järel tekib sageli küsimus, miks selliseid filme üldse tehakse, siis eesti filmidel (vähemalt neil, mida mina vaatamas olen käinud) on alati huvitav süzhee ning kvaliteetne teostus. Nii oli ka "Detsembrikuumusega".
Igal juhul vahva ja mõtlemapanev algus aastale. Ja ootusärevust süstiv...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar