Võiks arvata, et fraas rikkiläinud plaadist jäi sellesse aega, kui vinüülplaat oli peamine heli salvestamise võimalus ning tehnoloogia arenguga on asi muutunud. Kuid siiski nii see pole ja ka kaasaegsed vahendid ei suuda lõpuni kõiki defekte parandada. Kas te olete kuulanud mõnda CD-plaati, millel on kriimud peal, ja siis kogenud seda, kuidas plaadimängija ühte ja sama lõiku meeleheitlikult üha uuesti mängib?
Kuid selle sissejuhatuse peale oleks nüüd aeg asja juurde asuda. Tunnen ennast rikkiläinud plaadina - ja seda iga kord, kui kuskilt Eesti pealt reisilt tulles hakkavad Tallinna tuled paistma. Fraas, mis igakordselt justkui iseenesest üle huulte libiseb, on: "Tallinn pole enam kaugel. Tallinnas on Ivo Schenkenberg enda ümber eesti soost sigidikke kogunud." Tean, et see pole täpne tsitaat "Viimsest reliikviast", kuid siiski ketran seda peaaegu igakordselt just sellises sõnastuses, kui taaskord üks (öine) teekond otsa hakkab saama. Ju siis sobivad sellised sõnad sellisesse situatsiooni...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar