Loen neid sõnu, mis on Sinust järele jäänud (neid on nüüdseks ju juba kahe kogumiku jagu kaante vahele saanud). Täna tahan neid teistega jagada, sest Sa nägid nii selgelt seda, mis ümberringi toimus. Leidsin Su viimaste asjade seast midagi seesugust, mis on praegu nii paljudele vajalik.
TASUB MÕELDA
Sõjakoledusi pole näinud,
nälga pole tundnud,
pole mõistnud,
mida see tähendab -
tunnetanud küll.
Vägivalda pole tundnud,
jõhkrust samuti mitte -
tunnetanud küll.
Olen elanud paremini
kui miljonid teised...
Sellele tasub mõelda
kui südamel on raske.
/MARIE SKOM/
Mul on kurb meel, et ees on juba kolmas kevad, mida Sina ei näe. Mul on kurb meel, et Sa praegu pole siin osa saamas õnnest, mis on siia äsja tekkinud - selles, mis on oma lahendust otsinud juba aastaid, on nüüd tulemus käes ja see on täiesti positiivne. Need on selliseid väikesed kurvad mõtted.
Kuid siin kõrval on ka nii palju rõõmsat - meenutan neid toredaid ja naeruseid hetki, mil koos olime ja lollusi tegime, Su võimet ja oskust inimesi siduda, inimestes parimat välja tuua. Ja mis peamine - oskust elada täie mürtsuga.
Ja tahtsin Sulle öelda, et täitsin Su viimase soovi - Sa tahtsid, et kui Sa lähed, oleksid teised Sinu pärast õnnelikud. Ja tegin ka kõike muud, mis Su soovi kohaselt sinna juurde käima pidi...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar