... sain oma vitsad väga kiiresti kätte.
See on üks jätkulugu ühe minu varasema postituse juurde, kus rääkisin sellest, et ühes mu alalises ajaveetmiskohas ühte tiiru segasin tema pesa ligiduses.
Selgi korral olin sealkandis liikumas ja kuidas mõtlesin, et aega on ju omajagu mööda läinud, väikestest rohulibledest suured pahmakad kasvanud, et ehk on sealseski pesas juba pojad koorunud ja ära lennanud.
Mõtlesin nõnda ja tegutsesin nõnda, olin ettevaatamatu ja kohe saabus kiirel lennul kohale tiir, et mulle väga üheselt selgeks teha kuivõrd rumal ma olen olnud. Ega mul siis jäänudki muud üle, kui aga teha paar kiiremat sammu ja taaskord taganeda. Viimase "tervitusena" tuli ja tonksas ta nokaga mu pealael olevaid päikeseprille.
Ja ega mul polnudki muud teha, kui tema ees vabandada - oma rumalust, oma ettevaatamatust, oma hoolimatus. Et olin tema jaoks võimaliku ohu allikaks ja tema rahu nõndamoodi oma mõtlematusega häirisin. Iseeendaga võin ma selle kõige tõttu pahuksis olla selles mõttes, et kui ma teadsin, miks mul siis ikka oli vaja nõndamoodi toimetada...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar