Mulle meeldib!

Lugesin ja vaatasin ja mõistsin, et mulle meeldib. Esmalt muidugi see huumorimeel - selleta vist kohe kuidagi ei saa. Seejärel see, et ei lasta ennast ilmast segada - selletagi vist ei saa. Ja nüüd lisandus sinna juurde veel üks väga oluline asi - viisakus ja väljapeetus, nooremate "kasvatamine", lugupidamisele "noomimine". Vahva! Miks ma siis ei peaks olema võlutud? Miks ma siis ei peaks vaimustuma? Loomulikult olen, võlutud, vaimustunud. Nii lihtsad asjad, aga ometi sellised väärtused, mis kipuvad tänapäevamaailmas ununema. Võib-olla on siinkohal tegemist selle eraldatusega, mille tagab keskkond, seetõttu rikkumata, seetõttu väärtusi kandmas ja hoidmas. Praegugi sellele mõeldes tahaks mõlema käe pöidlad püsti lükata ja sõnada täie energiaga: "Vahva!"