Tänane päev muidugi pakkus. Helises telefon. Helistaja küsis mu käest, mida ma teen. Mina vastasin, et võtan päikest. Järgmine küsimus oli, kus ma olen. Mina vastasin, et Stroomi rannas olen. Ja nõnda võibki mõni päev pakkuda, seda, mida oodata ei oska. Küsimused olid õiged, vastus tuli kokku tore. Pole siis asi pooles oktoobris Stroomi rannas päikest võtta.
Iseäranis humoorikas on selle asja juures see, et mina olen ju teada-tuntud rannalõvi, kui aga saaks, võtaks kogu aeg päikest. Nüüd aga, viimase nädala jooksul, oli see juba teine kord, kus ma tõesti päikest võtsin. Miskit on minuga vist lahti. Järgmine päikesevõtmise aeg ja koht hakkab ennast ka juba looma, mulle tundub. Nädalavahetusel, päikesereis põhjapoole. Saab olema vahva, ma juba tean, ja loodetavasti siis ka päikeseline. Seal põhjapool on, olen ma viimati näinud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar