Riiulist leitud tänukiri, mis pärines 2004. aastast ja rääkis sellest, et ma olevat tol kevadel osalenud metsa istutamises, pani mind mõtlema selle üle, et need toona istutatud puud on juba 11 aastat kasvanud. Nad peaksid juba üsna suured olemas. Metsa istutamise talgutel käisin ka aasta hiljem ja veel mõned aastad hiljem, ühe eraviisilise talgu käigus, istutasin Märjamaa taha metsa oma jõulukuuse. Loodetavasti on ta seal alles ja kasvab kenasti - pole saanud mahti talle sinna külla minna.
Ja kui mõnikord tekib selline tühisuse ja mõttetuse tunne,
siis peaksid seesugused tänukirjad kohe varnast võtta olema - et
vähemalt midagi on õigesti ja hästi tehtud, vähemalt mingigi panus
ümbritseva keskkonna parandamiseks antud. Eks see vist olegi seesugust
asjade mõte?
Kuna Youtube ei paku minu soovitud versiooni mingi mõistliku heli- ja pildikvaliteediga, siis tuleb siit otselink temaatilisele laulule, sõnade autori Heiki Vilep'i kodulehel (viisi autoriks Indrek Kalda) - "Puu on puude kõrgune".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar