Enda ümber vaadates leidsin ennast arutlemas teemal, mida mina oluliseks pean. Leidsin ennast mõtlemas selle peale, et olen alati oluliseks pidanud seda, et mul oleksid teadmised ja oskused, saaksin tegeleda asjadega, mis mind kõnetavad. Muud asjad on olnud teisejärgulised. Nüüd vaatasin aga ringi olukorras, kus leidsin teistel inimestel olevat päris huvitavaid atribuute ja leidsin ennast mõtlemas, kas oleksin ennast samuti varustanud sääraste asjadega, nende nimel tööd teinud, kui see oleks olnud eesmärgiks. Ehk siis küsimuseks oli see, kas see, mida teistel on, oleks ka minu poolt saavutatav või mitte. Leidsin ennast sellel teemal arutlemas, aga vastust ei leidnud. Selle järgi, millised teadmised ja oskused tean endal olevat, julgen arvata, et ilmselt ikka oleks see kõik tõesti saavutatav. Aga milleks mulle need asjad, kui ma saan niigi kõik, mida ma tahan, ja need atribuudid mind minu eesmärgile kuidagi lähemale ei aita. Ja teine võluv asi on veel see, et mul on aega, mida tundub, et muidu peaksin rakendama selleks, et luua eeldused atribuutide hankimiseks.
Tegelikult on aga hea näha kõrvalt ka teistsuguseid maailmasid, mis erinevad sellest, milles ise iga päev toimetad ja elad. Sellised kokkupuuted panevadki mõtlema. Teisest küljest aga tore ka see, kui on võimalik kohtuda inimestega ilma mingite eelarvamusteta, lihtsalt puhtalt lehelt. See annab hoopis teistsuguse stardipaku neile suhetele, mis alguse saavad, sest teistsuguses situatsioonis oleksid/saaksid suhted hoopis teistsugused.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar