Tekkis tahtmine ihata ja kogu südamest oodata, panna kogu oma igatsus lootusesse. Selline oli tahtmine, aga tegin sellele kiire lõpu. Laususin endale: "Kõik läheb täpselt nii, nagu peab!" Peagi sain teada, et esialgse mõtte läbilõikamine on ainuõige tegu - sellega säästsin ennast liigsest üleskeerutamisest ja sisututest lootustest. Tulemuseks oli aga, et sain olla igati rahul sellega, mis tegelikult toimus.
Täiendus mõned tunnid hiljem: ...on võimatu tulevikku ligilähedaseltki ette aimata /.../ on võimatu eluks harjutada. Väike viga dekoratsioonides, üks nägu publiku seas, publiku lavaletung, ja kõik su hoolikalt läbi mõeldud liigutused ei tähenda midagi või siis tähendavad liiga palju. /Vaatega tuba, E. M. Forster/
Ja veel mõne möödunud minuti järel: You cannot plan the future by the past
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar