Kunagi, mitmeid aastaid tagasi, sain kingiks ühe lille. See on sedasorti lill, mis õitseb kevadeti, suveks rõõmustab oma lehtedega ja talve saabudes heidab needki ning kogudes jõudu valmistub ilma ühegi välise märgita uueks kevadeks.
Vaatasin teda täna just sellise pilguga, et viimane "eelmise hooaja" leht on tal veel peal, tea, kas ta sel kevadel uuele elule ärkabki, ehk alles suveks saab ennast jalule. Aga siis sattusin teda lähemalt silmitsema. Ja suur oli minu rõõm, kui avastasin, et uue kevade esimesed lehed on ennast peagi mullast välja ajamas.
Needsamad lehtede aimdused on minu jaoks kindel märk sellest, et kevad on peagi saabumas. See lill on minu jaoks kevadekuulutajaks - tema teab, millal on õige aeg uuele elule ärgata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar