Keegi ei tea

Vahel on ikka tõesti hea, et keegi ei näe minu sisse. Inimesed võivad mind küll mõista, kuid siiski pole neil vaja teada, mis mõnikord mu sees aset leiab. Iseäranis tore on see siis, kui tuleb teadmata kust emotsioonipuhang või hingevärin, mis minu sees kõik pahupidi keerab. Mõnikord paneb iseennastki imestama, kuidas võivad mingid asjad nii ootamatult mõjuda. Ja kellelgi teisel pole seda vaja minus sisemaailmas toimuvast midagi teada.