neljapäev, 4. detsember 2008

Väärtused paigas

Lugedes üht lõputööd, mis käsitles rikkuse ja vaesuse mõistet laste ning lastevanemate arusaamades, tundsin jälle seda head tunnet, mis mind vahel valdab. Tajumine, et elu on ikka palju ilusam, kui massimeedia vahendusel mõnikord tunduda võib.

See ülevaade laste ja lastevanemate arvamustest kinnitas mu usku - et lõppkokkuvõttes on siiski kõige olulisemad inimesed meie ümber ja see, kuidas me üksteisest hoolime. Laste jaoks on oluline olla tubli ja töökas, siis on võimalik elus hakkama saada. Veidi küll hirmutas mind laste poolt väljaöeldu - kuigi töö tegemine on oluline, kas pole lapsed ehk oma vanemate väärtuste (ja ehk ka töökultuse) pärast millestki ilma jäänud. Aga see ehk on minu enda eelnevate mõtete ja tähelepanekute vili.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

väga hea tähelepanek: tõesti, tõesti, lastevanemate töökultus kajastus ju laste vastustes ja kui nemad täiskasvanuks saavad, siis võib olla meil üha rohkem töönarkomaane. aga see on vist meie ühiskonna loomulik areng: palju ja intensiivset tööd ning puhkus on kvaliteetaeg, mis on samamoodi sisustatud, mingit konkreetset eesmärki kandev. niisamaolemist jääb järjest vähemaks.
v.

J ütles ...

Eks see ole meil juba veres - meenutame või seda, mida Tammsaare kirjutas. Peaasi, et lähedaste jaoks aega jääb.

Aga on ka teistsuguseid inimesi... Kõik on suhteline.