Vahel märkan, kuidas mõni laul on kui mantra, mida korrates peaksin ennast peagi leidma uuel teel käimas. Sellised mõtted tekitas mu peas Jaan Tätte "Unelaul" , mille üks fraas kõlab:
Olen homme parem, kui olin eile,
olen homme parem, kui olin täna.
Selliseid enesesisendusi korrates ehk saamegi kõik paremaks?
Ka mu enda kirjatükid kipuvad sarnased "mantrad" olema - kuigi nad on ajendatud millestki, mis juba toimunud on, on nad enamasti tihedalt seotud ka tulevikuga, ehk siis sellega, mis võiks olla parem, mis võiks olla teistmoodi. Neid aeg-ajalt üle lugedes leian ennast ikka tegelemas enese veenmisega, et kõik saab hästi olema.
Kuigi teisest küljest on nende minu kirjutatud asjadega enamasti nii, et need sisaldavad palju küsimusi ja enim kasutan kirjavahemärgina, koma järel, just küsimärki. Aga eks küsimus ole juba pool vastust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar