Iga kord, kui midagi tegema asud, sead oma mõtte valmis, kuidas ja mismoodi seda asja teha ning seeläbi lood endale ka teatud pildi ja nägemuse sellest, mis see parajasti on, mida tegema hakkad, ja mismoodi see siis lõpuks välja tulema peaks.
Ehk mida ma tahan öelda, on see, et lood enda jaoks mingi vaimse ettevalmistuse eesseisvate asjade tarbeks. Üks osa sellest on suhtumine - suhtumine sellesse, mida teha plaanid. Nii on iga sammu ees arusaam, mis saabumas on. Suhtumine aga määrab ära selle, kuidas pärast tulemusega rahul oled või mismoodi asi lõpuks välja kukub.
Selline mõttekäik viib mind selleni, mida kirjutasin tahtmisest ja saamisest - pean silmas seda, et ise endale teatud asjade suhtes mingi suhtumise luues, leiad hiljem, kui sündmused on toimunud, ennast tõdemas kas seda, et kõik vastas ootustele või ei vastanud mitte. Kas see nüüd just tähendab seda, et said, mida tahtsid, pole alati kindel, küll aga on selge see, et kui Sul endal jäi saamata see, mida saada lootsid, siis keegi teine jälle võis saada seda, mida tema soovis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar